Sotsiaalkindlustusõigused. Ungari

Sotsiaalkindlustusõigused Ungari

Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus Sotsiaalkindlustusõigused: Ungari

Käesolevas ülevaates esitatud teave on koostatud ja seda on ajakohastatud tihedas koostöös vastastikuse sotsiaalkaitsealase infosüsteemi (MISSOC) kohalike esindajatega. Lisateave MISSOC-võrgustiku kohta on aadressil http://ec.europa.eu/social/main.jsp?langId=et&catId=815 Käesolev ülevaade on liikmesriigi sotsiaalkindlustuskorralduse üldine kirjeldus. Lisateave on muudes MISSOCi väljaannetes, mis kõik on olemas eespool esitatud veebiaadressil. Teavet annavad ka käesoleva ülevaate I lisas loetletud pädevad asutused ja ametid. Euroopa Komisjon ega ükski komisjoni nimel tegutsev isik ei vastuta selle eest, kuidas käesolevas väljaandes sisalduvat teavet kasutatakse.

© Euroopa Liit, 2012 Reprodutseerimine on lubatud allikale viitamisel.

Juuli 2012 2


Sisukord I peatükk. Sissejuhatus, korraldus ja rahastamine ................................................. 4 Sissejuhatus .................................................................................................. 4 Sotsiaalkaitse korraldus ................................................................................... 4 Rahastamine .................................................................................................. 6 II peatükk. Tervishoid ........................................................................................ 7 Teie õigused tervishoiuteenustele ..................................................................... 7 Mida hüvitised hõlmavad? ................................................................................ 7 Tervishoiuteenuste osutamine .......................................................................... 9 III peatükk. Rahalised haigushüvitised ................................................................10 Teie õigused rahalistele haigushüvitistele ..........................................................10 Mida hüvitised hõlmavad? ...............................................................................10 Rahaliste haigushüvitiste taotlemine ................................................................10 IV peatükk. Vanemahüvitised .............................................................................11 Teie õigused vanemahüvitistele .......................................................................11 Mida hüvitised hõlmavad? ...............................................................................11 Vanemahüvitiste taotlemine ............................................................................12 V peatükk. Invaliidsushüvitised ..........................................................................13 Teie õigused invaliidsushüvitistele ....................................................................13 Mida hüvitised hõlmavad? ...............................................................................14 VI peatükk. Vanaduspensionid ja -hüvitised .........................................................15 Teie õigused vanadushüvitistele.......................................................................15 Mida hüvitised hõlmavad? ...............................................................................17 Vanadushüvitiste taotlemine ...........................................................................17 VII peatükk. Toitjakaotushüvitised ......................................................................19 Teie õigused toitjakaotushüvitistele ..................................................................19 Mida hüvitised hõlmavad? ...............................................................................20 Toitjakaotushüvitiste taotlemine ......................................................................21 VIII peatükk. Tööõnnetuste ja kutsehaiguste hüvitised ..........................................22 Teie õigused tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitistele ............................................22 Mida hüvitised hõlmavad? ...............................................................................22 IX peatükk. Perehüvitised ..................................................................................24 Teie õigused peretoetustele ............................................................................24 Mida hüvitised hõlmavad? ...............................................................................25 Peretoetuste taotlemine ..................................................................................26 X peatükk. Töötus ............................................................................................27 Teie õigused töötushüvitistele .........................................................................27 Mida hüvitised hõlmavad? ...............................................................................27 Töötushüvitiste taotlemine ..............................................................................28 XI peatükk. Toimetulekutoetused .......................................................................29 Teie õigused toimetulekutoetustele ..................................................................29 Mida hüvitised hõlmavad? ...............................................................................30 Toimetulekutoetuste taotlemine .......................................................................30 XII peatükk. Pikaajaline hooldus .........................................................................31 Teie õigused pikaajalisele hooldusele ................................................................31 Mida hüvitised hõlmavad? ...............................................................................31 Pikaajalise hoolduse taotlemine .......................................................................32 Lisa. Asutuste kontaktandmed ja veebilehed ........................................................33

Juuli 2012 3


I peatükk. Sissejuhatus, korraldus ja rahastamine Sissejuhatus Ungari sotsiaalkindlustussüsteem pakub haigus-, rasedus- ja sünnitus-, vanadus-, invaliidsus-, kutsehaigus- ja tööõnnetus-, toitjakaotus-, lasteharidus- ja töötushüvitisi. Kõik palgatöötajad ja võrdväärse tööhõiveseisundiga isikud on kindlustatud kõigi riskide vastu. Need isikud on palgatöötajad (sh avalik sektor), füüsilisest isikust ettevõtjad (sh ühistute liikmed), arvukad nendega võrdsustatud isikurühmad, sissetulekutoetuse saajad, tööotsijahüvitise ja enne pensioniikka jõudmist makstava tööotsijatoetuse saajad. Sotsiaalkindlustusega liitumine toimub automaatselt töötamist alustades. Füüsilisest isikust ettevõtja registreerub sotsiaalkindlustuse liikmeks töö alustamise korral ise ning tööandjad registreerivad oma palgatöötajad maksu- või finantsjärelevalveameti asjakohases kohalikus büroos ja/või asjakohastes pädevates sotsiaalkindlustusasutuses. Tööandja ja palgatöötaja peavad mõlemad tasuma sotsiaalkindlustuse osamakseid. Sotsiaalkindlustusskeemiga vabatahtlikult liituda soovijad võivad selleks sõlmida lepingu pädeva sotsiaalkindlustusasutusega. Uue seaduse kohaselt ei ole alates 3. novembrist 2010 II sammas enam kohustuslik. Kuni 1. märtsini 2011 pakuti nendele, kes olid kohustuslikus korras I ja II samba alusel kindlustatud, seadusega võimalust vabalt valida, kas nad jäävad I samba juurde või vabatahtlikkuse alusel üksnes II samba juurde. Viimasel juhul ei saa üksnes II sambasse jäänud isikud kasutada I sambast tulenevaid uusi õigusi, kuid nende varem omandatud õigused säilivad. Kohustuslik süsteem on valdavalt riiklik. Ungari võttis uuesti kasutusele kahe sambaga pensionisüsteemi, mis põhineb ühelt poolt kohustuslikul sotsiaalkindlustussüsteemil ja teiselt poolt vabatahtlikel säästudel. Majanduslikult passiivsed elanikud tasuvad tervisekindlustuse saamiseks kindlasummalise makse 6390 forintit (22 eurot).

Sotsiaalkaitse korraldus Ungari sotsiaalkaitsesüsteemil on 5 põhiharu. Pensionid ja tervishoiuteenused (sh kohustuslik tööõnnetuskindlustus) liigitatakse sotsiaalkindlustuseks. Ülejäänud 3 haru on töötuskindlustus, peretoetuste süsteem ja sotsiaalabisüsteem. Ungari sotsiaalkindlustussüsteemi haldamine, korraldamine ja tsentraliseeritud, sotsiaalhüvitiste maksmine aga detsentraliseeritud.

juhtimine

on

Tervisekindlustus Ungaris on ainult üks liik tervisekindlustust. Tervisekindlustuse ja tervishoiu eest vastutab nimiressursside ministeerium (Emberi Erőforrások Minisztériuma). Ministeerium jälgib kõiki kindlustajaid, haigekassasid ja tervishoiuteenuste osutajaid seoses tervisehüvitistega ning uurib tervisekindlustusasutuste menetlustega seotud kaebusi. Riiklik haigekassa (Országos Egészségbiztosítási Pénztár, OEP) tegutseb keskasutuse ning 19 komitaadi (maakonna) haigekassa kaudu. Seadusega on sätestatud õigusseisundid, mis annavad õiguse kohustuslikule kindlustusele. Tööandja peab oma töötajad deklareerima ja maksma nende eest osamakseid pädevale maksuametile, mis edastab kindlustatud isikute andmed pädevale komitaadi

Juuli 2012 4


haigekassale. Tervishoiuteenuseid osutavad tervishoiuteenuste osutajad, sealhulgas eraõiguslikud teenuseosutajad, kellega riiklik haigekassa on sõlminud lepingu. Pensionikindlustus Kohustuslikku pensionikindlustust reformiti põhjalikult 1997. aastal. Uus süsteem rakendus 1. jaanuaril 1998. Süsteem koosneb kahest sambast. Reformitud I sammas on endiselt riiklikult hallatav ja põlvkondadevahelise ümberjaotusskeemi raames makstav kohustuslik riigipension. Järelevalvet I samba pensionikindlustusskeemi üle korraldab nimiressursside ministeerium (Emberi Erőforrások Minisztériuma) ning skeemi haldavad riikliku pensionikindlustuse keskasutus (CANPI) (Országos Nyugdíjbiztosítási Főigazgatóság, ONYF) ning komitaatide valitsuste pensionikindlustuse direktoraadid. Riikliku pensionikindlustuse keskasutuse alluvuses tegutsev pensionide maksmise direktoraat vastutab eelkõige pensionäridele kõigi pensionihüvitiste (v.a II sammas) maksmise eest. Kohustuslik süsteem on valdavalt riiklik. Ungari võttis uuesti kasutusele kahe sambaga pensionisüsteemi, mis põhineb ühelt poolt kohustuslikul sotsiaalkindlustussüsteemil ja teiselt poolt vabatahtlikel säästudel. Ülejäänud II sammas on alates 3. novembrist 2010 vabatahtlik ning seda haldavad mitu volitatud sõltumatut eraõiguslikku pensionifondi, mis tegutsevad Ungari finantsasutuste järelevalveameti (Pénzügyi Szervezetek Állami Felügyelete) järelevalve all. Alates 1. jaanuarist 2012 kõrvaldatakse pensionisüsteemist ennetähtaegse vanaduspensioni saamise võimalused, välja arvatud naiste 40-aastane kvalifitseerumisperiood (nők 40 év jogosultsági idővel). Ennetähtaegse vanaduspensioni saamise võimalused enne pensioniikka jõudmist muudetakse sotsiaaltoetusteks, niinimetatud „enne pensioniikka jõudmist makstav toetus“ ning seega pole pensionid enam vanaduses sissetuleku asendustoetus. Alates 1. jaanuarist 2012 muudetakse enne pensioniikka jõudmist invaliidsuspensioni saavate inimeste toetused tervisekindlustuseks – invaliidsusvõi rehabilitatsioonihüvitisteks; pärast pensioniikka jõudmist invaliidsuspensioni saavate inimeste toetused muudetakse vanaduspensioniks. Töötuskindlustus Töötuskindlustust rahastatakse tööandjate ja töötajate maksetest. Tööhõive edendamiseks ja töötute abistamiseks on ette nähtud nii aktiivsed kui ka passiivsed tööturumeetmed. Töövahendusteenuseid võivad olenemata kindlustusest kasutada kõik elanikud, sealhulgas Euroopa Majanduspiirkonna kodanikud. Töötuskindlustuse süsteem on majandusministeeriumi (Nemzetgazdasági Minisztérium) vastutusalas. Ungari tööhõivepoliitika süsteemi kuuluvad kaht liiki asutused: iseseisvad asutused ja haldusasutused. Tööhõivesüsteemi haldusasutus on riiklik tööhõiveamet. See koosneb riiklikust tööhõiveametist (Nemzeti Munkaügyi Hivatal), piirkondlikest tööhõivekeskustest, piirkondlike tööhõivekeskuste kohalikest büroodest ning piirkondlikest tööjõu arendus- ja koolituskeskustest. Iseseisvad asutused on riiklik majandus- ja sotsiaalnõukogu, töötururahastu juhtimisorgan ja piirkondlikud töönõukogud. Peretoetuste süsteem Peretoetuste eest vastutab inimressursside ministeerium (Emberi Erőforrások Minisztériuma). Peretoetuste süsteem on universaalne süsteem, st peretoetustele on õigus kõigil nõuetele vastavatel elanikel. Igal elanikul, kellel on laps (teatud vanuseni), võib olla õigus saada mitmesuguseid peretoetusi. Peretoetusi haldavad Ungari

Juuli 2012 5


riigikassa (Magyar Államkincstár) ja riiklik haigekassa (Országos Egészségbiztosítási Pénztár). Sotsiaalabisüsteem Sotsiaalabisüsteemi haldavad kohalikud omavalitsused, mis annavad mitmesuguseid sotsiaalabihüvitisi. Peretoetuste järelevalve eest vastutab inimressursside ministeerium (Emberi Erőforrások Minisztériuma)

Rahastamine Tervisekindlustuse hüvitisi rahastab tervisekindlustusfond (Egészségbiztosítasi Alap), mille tulud pärinevad tervisekindlustuse osamaksetest ja maksudest. Tervisekindlustuse osamakseid tasuvad nii töötajad kui ka tööandjad. Töötajate määr on 7% brutopalgast. Tööandjad peavad maksma sotsiaalmaksu, mille alusel on tervisekindlustusfondil õigus selle iga-aastase tulu osale vastavalt riigieelarve seadusele. Osamaksetel ei ole ülemmäära. Neid kogub maksuja finantsjärelevalveamet. Füüsilisest isikust ettevõtjad, kelle tegevus on täiendava iseloomuga või kes tegutsevad ühisettevõtetes, ning teised isikud, kellel puudub kindlustus või kes ei ole õigustatud isikud, peavad tasuma tervisekindlustuse makse, kui nad on Ungaris alaliselt elanud vähemalt ühe aasta. Nende isikute ülalpeetavad pereliikmed või abikaasad (mõne erandiga) on samuti kohustatud tasuma tervisekindlustuse osamakseid. Kohustuslikku I samba pensionikindlustusskeemi rahastatakse sissemaksetest ja sotsiaalmaksust pärineva tulu kindlaksmääratud osast vastavalt riigieelarve seadusele. Vabatahtlikku eraõiguslikku pensioniskeemi rahastatakse üksnes sissemaksetest. I samba pensioniskeemis on üksikisikute kindlustuse osamaksetel ülempiir; tööandjate osamaksetel seda ei ole. Töötuskindlustusskeem on kindlustuspõhine, seda rahastatakse töötasuga seotud sissemaksetest. Peretoetusi makstakse riigieelarvest. Riiklik sotsiaalabi on mitteosamakseline, sissetulekust olenev süsteem, mida osaliselt (80–95%) rahastatakse riigieelarvest ja osaliselt (5–20%) kohalike omavalitsuste eelarvest.

Juuli 2012 6


II peatükk. Tervishoid Teie õigused tervishoiuteenustele Tervisekindlustuseskeemi hüvitisi võivad saada kahte kategooriasse kuuluvad isikud:  kindlustatud, st isikud, kellel on seaduslik kohustus tasuda osamakseid, nt palgatöötajad, ametnikud, teenistujad, teenuseosutajad ja teistsuguse töösuhtega isikud, üksikud või äriühingusse koondunud füüsilisest isikust ettevõtjad, vaimulikud ja ühingute liikmed. Neil on õigus saada kõiki tervisekindlustushüvitisi (rahalisi ja mitterahalisi hüvitisi ning õnnetushüvitisi). Kindlustatute kategooriasse kuuluvad ka isikud, kes saavad töökoha otsimise toetust ja kes maksavad hüvitiste pealt pensioni osamakseid; neil ei ole siiski õigust saada rahalisi hüvitisi;  muud õigustatud isikud, nt alaealised, õpilased, päevaõppes õppivad üliõpilased, pensionärid, pensioniikka jõudnud väikese sissetulekuga isikud, rahaliste rasedus- ja sünnitushüvitiste ja sotsiaalabihüvitiste saajad, samuti tervishoiuteenuste saamiseks osamakseid tegevad isikud. Neil on õigus üksnes mitterahalistele tervisekindlustushüvitistele.

Mida hüvitised hõlmavad? Arstiabi Igal kindlustatul ja muul õigustatud isikul on õigus saada mis tahes arstiabi, mida tema terviseseisund vajab. Arstiabi on Ungaris üldiselt tasuta. Kui ravi jaoks ei ole arsti suunamiskiri või ravi saadi tavalisest haiglasüsteemist teistsugusel viisil või kui haige valis teise arsti kui tervishoiuteenuse osutaja määras, peab tervishoiuteenuse eest maksma patsient. Patsient võib tasuda ka osa ravimite ja meditsiiniliste abivahendite hinnast. Ravimid Haiglaravi korral on ravimid tasuta. Kui retseptiravim on hüvitatavate ravimite loetelus, maksab riiklik haigekassa (OEP) ravimi kogu hinna või selle osa. Ravimite hinna hüvitatav osa on sätestatud ministri dekreediga:  standardsed hüvitamiskategooriad: 80%, 55%, 25% (haiglaravimite puhul peab ravimi hüvitama vähemalt 0% toetusega);  kõrgem hüvitusmäär (90%, 70%, 50%) ja täielik hüvitusmäär (100%) on seotud spetsiifiliste näidustustega. Toetusmäär sõltub haiguse raskusastmest. Teatud krooniliste haiguste või muude tõsiste haiguste puhul on toetusmäär 100%, kuid sellisel juhul tuleb maksta pakendamistasu 300 forintit (1,05 eurot). Hambaravi Ungaris maksab tavaliste hambaraviteenuste eest patsient tavaliselt üksnes visiiditasu. Hambaravi on tasuta kuni 18-aastastele noortele; õpilased, vanurid (üle 60-aastased) ja rasedad (raseduse tuvastamise kuupäevast kuni 90 päeva pärast sünnitust) maksavad tavalise visiiditasu. Patsient tasub ka hambaraviga seotud hambatehniku tasud. Riikliku tervisekindlustusfondiga sõlmitud lepingu kohaselt

Juuli 2012 7


hüvitatakse õigustatud erakorraline hambaravi.

isikutele

sotsiaalkindlustussüsteemi

raames

üksnes

Ennetav ravi ja sõeluuringud Kõik, kellel on kohustusliku tervisekindlustuse raames õigus saada ennetavat ravi ja osaleda sõeluuringutel, võivad neid teenuseid saada teatud tingimustel (mille määrab vanus) ja teatud sagedusega. Sõeluuringut võib taotleda haige või tema raviarst. Riikliku tervishoiu sõeluuringud tehakse isikliku kutse põhjal. Sõeluuringutel osalemine on vabatahtlik (teatud eranditega), sest need toimuvad isiku enda huvides. Enamiku ennetavast ravist osutab perearst. Samuti on oluline osa meditsiiniõdedel, eelkõige andes sõeluuringu teavet, nagu ka kooliarstidel ja koolide meditsiiniõdedel. Teatud läbivaatusi teevad eriarstid. Ennetava ravi tõhususe tagamiseks võidakse seadusega vabastada sõeluuringutel osalejad mõne raviteenuse tasust. Samuti võidakse seadusega kehtestada, et sõeluuringutest kõrvalehoidjad peavad teatud raviteenuste eest maksma. Sõeluuringute eest visiiditasu maksma ei pea. Ennetuse nimel on alates 1. jaanuarist 2012 suitsetamine keelatud kõigis avalikes siseruumides, sealhulgas töökohtades, restoranides, baarides ja kohvikutes, välja arvatud spetsiaalsetes juba olemasolevates suitsuruumides. Koduravi Koduse ravi eesmärk on vähendada haiglapatsientide arvu ja tagada patsiendisõbralikum ravi. Koduravi korral võib kindlustatut ravida riikliku tervisekindlustuskassaga lepingu sõlminud tervishoiuteenuste osutaja. Koduravi hüvitatakse üksnes juhul, kui selle on määranud eriarst. Koduravi ei või kesta kauem kui sama terviseseisundi haiglaravi. Haiglaravi Statsionaarset eriravi pakuvad erinevad asutused, nt raviasutused (rehabilitatsiooniks, krooniliseks raviks või õendusabiks), haiglad, riiklikud haiglad (eriravi), ülikoolikliinikud ja päevase statsionaarse ravi haiglad. Haiglapatsiendid maksavad kindlasummalist päevatasu, mis katab järgmist:  haiguse diagnoosimise uuringud;  arsti määratud ravi, sh kirurgilised operatsioonid, operatsioonide ajal kasutatavad meditsiiniseadmed, proteesid;  ravimid, vereanalüüs, sidemed, meditsiinilised abivahendid;  hooldus;  toitumise ja tervisliku eluviisi nõuanded;  arsti määratud eridieedi toiduained;  hooldusravi hooldusraviasutuses nii kaua, kui on terviseseisundi poolest vaja, olenevalt vabade kohtade olemasolust ning asjakohastest eetika- ja meditsiiniasjaoludest. Patsiendi tervisekindlustus katab osa arsti määratud vajalike meditsiinivahendite hinnast, samuti osa nende parandamise ja üürimise hinnast. Haiglates ja kliinikutes osutatakse mitmesugust ravi: peale haiglaravi enda ka diagnostikat, hooldust, taastusravi ja põetamist. Ravi võib olla pidev või perioodiline, st kas ühe haigusepisoodi ravi või jätkuv ravi koos teatud aja jooksul antava järelraviga. Mõne

Juuli 2012 8


haiguse ravi toimub plaanilisena, st patsient peab ootama oma järjekorda. Ootenimekirjad avaldatakse tervishoiuteenuse osutajate veebilehekülgedel. Terviseseisundi halvenemise korral hinnatakse patsiendi seisundit uuesti ja tema asukoht ootenimekirjas võib muutuda. Meditsiinivahendid Meditsiinivahendite hüvitamise eeskirjad on sätestatud seadusega. Teave hüvitatud meditsiinivahendite kohta avaldatakse riikliku haigekassa teabelehes. Hüvitamiseks peab meditsiinivahendid patsiendile määrama arst. Hüvitamise suurus määratakse teatud protsendina vahendi hinnast (98%, 90%, 80%, 70%, 60%, 50% või 45%). Suurimasse hüvitamiskategooriasse kuuluvate meditsiinivahendite puhul tasub riiklik haigekassa mis tahes kaasmakse, mis on suurem kui 5000 forintit (18 eurot).

Tervishoiuteenuste osutamine Arsti võib valida vabalt (riikliku või lepingulise arsti). Patsiendid peavad registreeruma ühe üldarsti juures. Geograafilisi piiranguid ei ole. Patsiendid tohivad arsti vahetada üks kord aastas (või sagedamini, kui see on põhjendatud). Esmatasandi ravi annavad kõik riikliku haigekassaga lepingu sõlminud arstid. Teise tasandi ravi (haiglaravi või muu) saamiseks tuleb pöörduda elukohajärgse eriarsti raviasutuse poole. Perearstid suunavad patsiente oma elu- või töötamiskoha raviasutusse.

Juuli 2012 9


III peatükk. Rahalised haigushüvitised Teie õigused rahalistele haigushüvitistele Haigushüvitisi võivad saada töövõimetud kindlustatud ja haige lapse eest hoolitsevad emad.

Mida hüvitised hõlmavad? Saamata palga hüvitis (távolléti díj, betegszabadság) on 70% brutopäevapalgast ja seda maksab tööandja kuni 15 tööpäeva eest aastas. Arvutus tugineb keskmisele brutopäevapalgale (välja arvatud juhul, kui tegu on riskirasedusega). Haigushüvitist (táppénz) võidakse kindlustatule maksta kuni 1 aasta jooksul. See hüvitis on 60% keskmisest brutopäevapalgast, kuid mitte rohkem kui kahekordne miinimumbrutopalk (156 000 forintit (547 eurot)).

Rahaliste haigushüvitiste taotlemine Töövõimetust peab kinnitama arst. Ametlikku ajapiirangut ei ole kehtestatud. Töövõimetust peab korrapäraselt kontrollima (sõltuvalt arsti otsusest). Hüvitisi maksab 30 päeva jooksul komitaadi haigekassa või palgapäeval ettevõtte sotsiaalkindlustusmakse talitus (üle 100 töötajaga tööandja peab moodustama sotsiaalkindlustusmakse talituse).

Juuli 2012 10


IV peatükk. Vanemahüvitised Teie õigused vanemahüvitistele Rasedus- ja sünnitushüvitis Rasedus- ja sünnitushüvitist makstakse naisele, kes sünnitusele eelnenud 2 aasta jooksul oli ravikindlustusega hõlmatud vähemalt 365 päeva ning kes sünnitab  kindlustatuse ajal (nt töölepingu kehtimise ajal);  kuni 42 päeva pärast kindlustuse lõppemist;  kuni 42 päeva pärast kindlustuse lõppemist tööõnnetushüvitise (baleseti táppénz) maksmise ajal (või kuni 28 päeva pärast maksmise lõpetamist);  pärast kindlustuse lõppemist haigushüvitise (táppénz) maksmise ajal (või kuni 28 päeva pärast maksmise lõpetamist). Hüvitist makstakse ka naisele, kes võtab oma hoole alla lapse, keda kavatseb lapsendada, kui ta vastab nendele tingimustele päeval, kui laps antakse tema hoolde. Sellisel juhul makstakse rasedus- ja sünnitustoetust alates päevast, mil laps antakse tema hoole alla, kuni ettenähtud rasedus- ja sünnituspuhkuse lõpuni. Rasedus- ja sünnitushüvitist ei maksta  rasedus- ja sünnituspuhkuse selle perioodi jooksul, mil kindlustatu saab täispalka;  kui kindlustatu saab mis tahes töötasu (v.a tulumaksuvaba autoriõigustasu või honorari) või teeb tasustatavat tööd, mille jaoks on vaja pädevate asutuste luba. Kui kindlustatu saab rasedus- ja sünnituspuhkuse jooksul palgast osa, makstakse talle rasedus- ja sünnitustoetust saamata jäänud palga ulatuses. Sünnitoetus Sünnitoetust makstakse Ungaris seaduslikult elavatele sünnitanutele, samuti lapsendajatele, eestkostjatele ja ema surma korral isale. Sünnitoetust ei maksta vanemale, kes enne lapse sündi on andnud nõusoleku lapse lapsendamiseks. Vastsündinu, kes anti eestkostja hoole alla eestkosteasutuse lõpliku otsusega, saab toetust lastekaitsesüsteemi raames.

Mida hüvitised hõlmavad? Rasedus- ja sünnitushüvitis Sünnitajal on õigus saada rasedus- ja sünnitustoetust rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal kuni 168 päeva. Rasedus- ja sünnituspuhkuse suurim pikkus on kuni 24 nädalat, millest 4 tuleb võimaluse piires võtta enne eeldatavat sünnituskuupäeva. Rasedus- ja sünnitushüvitis on 70% rasedus- ja sünnituspuhkusele eelneva kalendriaasta keskmisest päevapalgast. Seda makstakse rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal sünnitajale või naisele, kes kavatseb lapse lapsendada ning kes vastab eespool loetletud tingimustele. Rasedus- ja sünnitushüvitisega on seotud järgmised asjaolud:

Juuli 2012 11


 rasedus- ja sünnitushüvitise saamise perioodi võetakse vanaduspensioni arvutamisel arvesse tööstaažina;  rasedus- ja sünnitushüvitist saavad naistel on õigus saada tervishoiuteenuseid (nt haigla- ja ambulatoorne ravi raviasutuses) samadel alustel kui tavalise tervisekindlustuse alusel;  elatisraha maksjate ja tervisekindlustuse hüvitisi kuritarvitanute rasedus- ja sünnitushüvitist vähendatakse kuni 33% võrra;  hüvitist ei pea tagasi maksma, kui selle saaja on üliõpilane, kes saab rasedus- ja sünnitushüvitist semestri 1. päeval ning kes osaleb põhiõppe, täiendõppe, edasiõppe või kõrgeima taseme õppe kursusel akrediteeritud kõrgkoolis. Sünnitoetus Sünnitoetus on ühekordne kindlasummaline makse, mis on 225% minimaalsest vanaduspensionist lapse kohta (kaksikute korral 300%).

Vanemahüvitiste taotlemine Sünnitoetust makstakse eeldusel, et naine on läbinud vähemalt 4 rasedusaegset arstlikku läbivaatust (või 1, kui sünnitus on enneaegne) või 180 päeva jooksul pärast sünnitust on tehtud lõplik kohtuotsus lapsendamise või eestkoste alla paigutamise kohta. Taotlusega koos tuleb esitada tõend Ungaris elamise kohta.

Juuli 2012 12


V peatükk. Invaliidsushüvitised Teie õigused invaliidsushüvitistele 2011. a lõpus kiitis parlament heaks uus seaduse, mis käsitleb muutunud töövõimega isikute toetusi. Uue seaduse eesmärk on tagada sotsiaalne taaslõimumine, tööhõive ja tööhõivepõhine rehabilitatsioon sõltuvalt muutunud töövõimega isikute allesjäänud ja paranevatest võimetest. Lisaks reguleerib seadus puuduva sissetuleku asendamist. Seadus keskendub allesjäänud töövõimele ja selle eesmärk on suunata muutunud töövõimega isikud uuesti tööturule. Uute eeskirjade kohaselt ei maksta alates 1. jaanuarist 2012 enam endist invaliidsuspensionit (rokkantsági nyugdíj), tööõnnetuse invaliidsuspensionit (baleseti rokkantsági nyugdíj), rehabilitatsioonipensionit (rehabilitációs járadék), kehva terviseseisundiga isikute regulaarset sotsiaalpensionit (rendszeres szociális járadék), ajutist invaliidsuspensionit (átmeneti járadék) ja kaevurite tervisekahjustuse hüvitist (bányász dolgozók egészségkárosodási járadéka). Nende asemel makstakse uusi toetusi uue komplekshindamise meetodi alusel.

Muutunud töövõimega isikute toetused Muutnud töövõimega isikute pensioni saamiseks kvalifitseeruvad:  isikud, kelle terviseseisund on hindamise kohaselt 60% või madalam;  isikud, kes on kindlustatud olnud vähemalt 1095 päeva viie aasta jooksul enne toetuse taotlemist;  mis tahes ettevõtlusega tegelevad isikud, ning;  isikud, kellele ei maksta mis tahes regulaarseid rahalisi toetusi.

Muutunud töövõimega isikute toetus hõlmab kaht eraldi sätet:

 isikul on õigus rehabilitatsioonitoetusele, kui tema rehabilitatsioon on võimalik. Rehabilitatsioonitoetust võib maksta rehabilitatsiooniks vajaliku perioodi eest, maksimaalselt 3 aastat alates toetuse maksmise algusest;  muutunud töövõimega isikul on õigus invaliidsustoetusele, kui rehabilitatsiooni ei soovitata; tema rehabilitatsioon ei ole võimalik või isik jõuab pensioniikka viie aasta jooksul. Muutunud töövõimega isikute toetus on tervisekindlustushüvitis.

Juuli 2012 13


Mida hüvitised hõlmavad? Muutunud töövõimega isikute toetus Toetuse suurus sõltub kuu keskmisest sissetulekust ja selle miinimumsumma määratakse teatud protsendina miinimumpalgast. Rehabilitatsioonitoetus:  isikud, kelle puhul on rehabilitatsioon võimalik teatud aja jooksul:   

suurus: 35% kuu keskmisest sissetulekust; miinimumtoetus: 30% miinimumpalgast; piirsumma: 40% miinimumpalgast.

 alalist rehabilitatsiooni vajavad isikud:   

suurus: 45% kuu keskmisest sissetulekust; miinimumtoetus: 40% miinimumpalgast; piirsumma: 50% miinimumpalgast.

Invaliidsustoetus sõltub tehtavast otsusest:

terviseseisundi

ja

rehabilitatsiooni

võimalikkuse

alusel

 suurus: 40–70% kuu keskmisest sissetulekust;  miinimumtoetus: 30–55% miinimumpalgast;  piirsumma: 45 või 150% miinimumpalgast. Invaliidsushüvitiste taotlemine Hüvitise saamise õigust hindab rehabilitatsiooniasutus, mis teostab multidistsiplinaarse uurimise (niinimetatud komplekshindamise) taotleja terviseseisundi ja rehabilitatsiooni võimalikkuse kohta. Alates 1. jaanuarist 2012 võib muutunud töövõimega isikute toetust taotleda tasuta paberil või elektroonilisel kujul olevate asjakohaste taotluste täitmise kaudu elukohajärgsetes äsja loodud maavalitsusameti rehabilitatsiooniasutustes. Taotleja võib olla kohustatud rehabilitatsiooniasutusse komplekshindamiseks kohale ilmuma. Kohale ilmumata jätmise tulemuseks on taotlemiskorra lõpetamine. Komplekshindamise käigus uurib rehabilitatsiooniasutus taotleja terviseseisundit ja rehabilitatsiooni võimalikkust. Viimasel juhul langetatakse otsus rehabilitatsiooni kohta. Invaliidsus- ja rehabilitatsioonitoetusi maksab pensionite maksmise eest vastutav direktoraat.

Juuli 2012 14


VI peatükk. Vanaduspensionid ja -hüvitised Teie õigused vanadushüvitistele 1997. aastal korraldati Ungari pensionisüsteem ümber. Praegune pensionisüsteem põhineb kahel peamisel sambal.  1998. aastast kuni 2010. aasta novembrini: 



I sammas on kohustuslik sotsiaalkindlustuse osamaksete abil rahastatav pensionikindlustus põlvkondadevahelise ümberjaotusskeemi raames, mis on sotsiaalkindlustussüsteemi osa. Sammast haldab inimressursside ministeerium ning selle toimimise eest vastutab riikliku pensioniameti keskasutus koos enda direktoraatidega. Pensionide maksmise eest vastutav direktoraat tegeleb kõigi I samba pensionihüvitiste ja pensionisarnaste hüvitiste väljamaksmisega. II sammas on isiklik kogumispension, mida haldavad riigi majandusministeeriumi vastutusalasse kuuluvad arvukad pensionikindlustuskassad.

 Alates 3. novembrist 2010 muudeti kohustuslik pensionisüsteem riiklikuks. Ungari võttis uuesti kasutusele kahe sambaga pensionisüsteemi, mis põhineb ühelt poolt kohustuslikul sotsiaalkindlustussüsteemil ja teiselt poolt vabatahtlikel säästudel. Vanaduspensioni saamise õigus on isikutel, kes on jõudnud seaduslikku pensioniikka ja kes on tasunud vajaliku arvu aastaid kindlustusmakseid. Nii meeste kui ka naiste pensioniiga on 62 aastat (2009). Pensioniiga tõstetakse järk-järgult (iga vanuserühma korral poole aasta võrra) alates 2010. aastast nii, et aastaks 2022 jõuab pensioniiga 1957. aastal ja hiljem sündinute korral 65 eluaastani. Esimesed, kelle pensioniiga sellega tõstetakse, on 1952. aastal sündinud. Pensioniiga vastavalt sünniaastale: Sünniaasta Enne 1. jaanuari 1952 1952 1953 1954 1955 1956 alates 1957

Penisoniiga 62 62,5 63 63,5 64 64,5 65

Vanaduspensioni saamise ajal tohib jätkata töötamist ja saada kuni seaduses sätestatud piirini töötasu. Alates 1. aprillist 2007 peab pensioniõiguslik isik, kes teeb tasustatavat tööd, maksma sissetuleku pealt osamakseid pensionifondi. Pärast 365 päeva eest kindlustusmaksete tasumist suureneb pension osamaksete arvutamisel aluseks olnud keskmisest kuupalgast 0,45% võrra. 1. jaanuaril 2012 jõustunud uute eeskirjade kohaselt on riigi pensionisüsteemi alusel makstavad toetused vanaduspension (ainult pärast pensioniikka jõudmist), naiste 40aastane kvalifitseerumisperiood (nők 40 év jogosultsági idővel) ning toitjakaotushüvitised.

Juuli 2012 15


Ennetähtaegne vanaduspension Naiste 40-aastane kvalifitseerumisperiood (nők 40 év jogosultsági idővel) on olemas naistele, kellel on vanusest olenemata olemas 40-aastane kvalifitseerumisperiood ja kes on lõpetanud palgatöö. Kvalifitseerumisperiood viitab tasustatud töö perioodile või rasedus- ja sünnitustoetuste (terhességi-gyermekágyi segély), lapsehooldushüvitise (gyermekgondozási díj), lapse kodus hooldamise toetuse (gyermekgondozási segél) ning lapsekasvatamistoetuse (gyermeknevelési támogatás) või lapsega seotud hooldustoetuse (ápolási díj) saamise perioodile. Nende hüvitiste saamise perioodidele lisaks peab olema vähemalt 32-aastane tööstaaž; hooldustoetuse saamise korral nõutakse 30-aastast tööstaaži. Kvalifitseerumisperioodi vähendatakse 1 aasta võrra iga lapse kohta, kes kasvab peres, kus naisel on vähemalt 5 last. Kõige rohkem saab kvalifitseerumisperioodi vähendada 7 aasta võrra. Alates 1. jaanuarist 2012 kombineeriti eelnevad pensionihüvitised, välja arvatud naiste 40-aastane kvalifitseerumisperiood, „enne pensioniikka jõudmist makstavateks toetusteks“. Neid toetusi on õigus taotleda järgmistel isikutel: 





  

isikud, kes vastavad vanuse ja tööstaaži tingimustele, mis on vajalikud eelpensioni või vähendatud summaga eelpensioni saamiseks enne 31. detsembrit 2011; enne 1953. a sündinud naised, kes on 59-aastased ja kellel on vähemalt 37aastane tööstaaž enne pensionikka jõudmist makstava toetuse saamise alguskuupäeva, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2012; isikud, kes said õiguse saada endist ennetähtaegset vanaduspensioni kahjulike töötingimuste tõttu enne pensioniikka jõudmist makstava toetuse saamise alguskuupäeva, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2012; isikud, kes said õiguse saada kaevurite pensioni enne 31. detsembrit 2011; isikud, kes said õiguse saada kunstnike vanaduspensioni enne 31. detsembrit 2011; isikud, kelle töösuhe lõppes enne 1. jaanuari 2012 ning kes kvalifitseerusid sel kuupäeval ennetähtaegset vanaduspensioni saama; kehtivad teatud tingimused, lisateabe saamiseks vt MISSOCI tabelid.

Isikud, kellel on kahjulike töötingimuste tõttu õigus saada ennetähtaegset vanaduspensioni, võivad taotleda enne pensioniikka jõudis makstavat toetust nii mitu aastat enne pensioniikka jõudmist kui mitu ennetähtaegse vanaduspensioni aastaid nad on kahjulike tingimuste tõttu kogunud enne 31. detsembrit 2012, või kui nende toetuse saamise alguskuupäev on 2012. a, kuni päevani, mis eelneb nimetatud toetuse saamise alguskuupäevale. Eelpensionihüvitised 2005. aastal võeti tööturul kasutusele uus vahend: boonusaastate kava, mille eesmärk on hoida eakaid tööhõives. Kava eesmärk on anda avaliku sektori töötajatele võimalus jääda pensionile järk-järgult, lubades neil töötada osalise tööajaga. Kui avaliku sektori töötajal on vähemalt 25-aastane tööstaaž ja tal on jäänud pensionieani kuni 3 aastat, saab ta kuni pensioniikka jõudmiseni vähendada tööaega, saades 70% varasemast palgast. Seda perioodi võetakse arvesse sotsiaalkindlustusõiguste arvestamisel. Seda hüvitist võib käsitada eelpensioni vormina.

Juuli 2012 16


Mida hüvitised hõlmavad? Pensioni suurus sõltub keskmisest palgast ja tööstaažist (kindlustusstaažist). Pensioni arvutamiseks lähtutakse keskmisest palgast, mis määratakse üldiselt kindlaks põhipalga ja sissetulekute alusel, mille pealt on tehtud osamakseid alates 1. jaanuarist 1988 kuni pensionile jäämise kuupäevani. Praegu arvutatakse keskmist palka netopalga põhjal. Varasem töötasu tuleb korrutada teatud koefitsiendiga, et summa oleks pensionile eelnenud 2. aastaga samaväärne. Alates 2008. aastast tuleb teatud aastate keskmist netopalka suurendada, et saavutada pensionilejäämisele eelnenud aasta tase. Miinimumpension Ungari pensionisüsteemis on ette nähtud miinimumpension 28 500 forintit (100 eurot) kuus. Selle saamise eeltingimus on 20-aastane tööstaaž. Kui keskmine maksealus on miinimumpensionist väiksem, on pension 100% keskmisest kuupalgast. Pensioni suurendamine Kui tööstaaž on vähemalt 20 aastat ja isik on jõudnud pensioniikka, kuid talle ei ole määratud pensioni ja ta jätkab töötamist vähemalt 30 päeva, on tal õigus pensioni suurendamisele. Iga täiendava 30-päevase perioodi kohta suureneb pension 0,5% võrra. Sellisel juhul võib pension pärast suurendamist ületada pensioni arvutamisel aluseks võetava keskmise kuupalga. Matusetoetused Ungari õigusaktides sätestatakse kahesuguseid hüvitisi: olemas on matusetoetus ja teisel juhul matus riigi kulul. Matusetoetuse võib kohalik omavalitsus määrata matuse korraldajale, kellel ei ole selleks kohustust või kui surnud isiku pereliige ei saa matusekulusid tasuda ilma enda või enda perekonna elatusvahendeid ohustamata. Toetuse suurus on vähemalt perekonnale makstava vanaduspensioni miinimumsumma, üksikute isikute korral vähemalt 150% üksikisiku miinimumpensioni kuusummast. Matusetoetus on vähemalt 10% kõige odavamatest matusekuludest, ent võib katta kõik matusekulud, kui matusekulude kandmine ohustaks taotleja või tema perekonna elatusvahendeid. Matuse riigi kulul peab korraldama 30 päeva jooksul surmast teatamisest selle kohaliku omavalitsuse vanem, kus isik suri, kui puudub matuste korraldamise kohustusega isik, sellist isikut ei leita või ta ei soovi matusekulusid kanda. Matusekulud hüvitab see kohalik omavalitsus, kus oli surnud isiku viimane alaline elukoht.

Vanadushüvitiste taotlemine Pensione tuleb taotleda standardvormi kasutades. Ungari elanikud võivad taotluse esitada isiklikult, kirjaga või veebiportaali kaudu igale pensionikindlustusega tegelevale direktoraadile. Taotlusvorme saab alla laadida veebilehelt http://www.onyf.gov.hu või võtta kõikidest pensionikindlustust haldavatest asutustest.

Juuli 2012 17


Mujal kui Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna riigis alaliselt või ajutiselt elavad isikud peavad pensionitaotlused esitama pensionite maksmise eest vastutavale direktoraadile. Kui taotleja ei esita taotlust isiklikult, peab tema vormil olevat allkirja kinnitama notar, Ungari konsulaat või välisriigi kohalik omavalitsus.

Juuli 2012 18


VII peatükk. Toitjakaotushüvitised Teie õigused toitjakaotushüvitistele Kindlustatud isikute pereliikmetel on õigus saada toitjakaotushüvitisi, kui surnud isikul oli vajalik kindlustusstaaž või ta sai enne surma vanadus- või invaliidsuspensioni. Toitjakaotuspensionile puudub õigus isikul, kelle kohus on tunnistanud süüdi asjaomase isiku surma tahtlikus põhjustamises. Toitjakaotuspensione tööõnnetuses hukkumise korral makstakse kindlustatud isiku lesele ja lastele. Lesepension Isikutel on õigus saada lesepensioni, kui nende abikaasa suri vanaduspensioni saajana või kelle abikaasa  suri enne 22 a saamist, ning  kogus tööstaaži järgmisel 180 päeval pärast õpingute lõpetamist, või  kogus kokku vähemalt 2 aastat tööstaaži,  suri vanuses, mis jääb vahemikku 22–25 a, ning kogus vähemalt 4 aastat tööstaaži,  suri vanuses, mis jääb vahemikku 25–30 a, ning kogus vähemalt 6 aastat tööstaaži,  suri vanuses, mis jääb vahemikku 30–35 a, ning kogus vähemalt 8 aastat tööstaaži,  suri vanuses, mis jääb vahemikku 35–45 a, ning kogus vähemalt 10 aastat tööstaaži,  suri pärast 45 a saamist ning kogus vähemalt 15 aastat tööstaaži. Lesepensioni saamise õigus on isikutel, kelle surnud abikaasa ei kogunud eespool nimetatud tööstaaži, kuid kogus vajaliku tööstaaži madalama vanuse kohordi puhul, eeldusel, et tema tööstaaži katkemisaeg ei olnud alates nimetatud kuupäevast kuni surmakuupäevani rohkem kui 30 päeva. Ajutine ja püsiv lesepension Ajutist lesepensioni makstakse 1 aasta või maksimaalselt 3 aastat, kui lesk hoolitseb orvu eest. Ajutine lesepension muudetakse püsivaks pensioniks, kui:  lese vanus on kõrgem kui asjakohane pensioniiga, või  lesk on muutunud töövõimega isik,  lesk peab üleval vähemalt kaht surnud abikaasa alaealist last (kellel on õigus orvutoetusele). Lesel, kelle abikaasa pöördus ajavahemikus 3. novembrist 2010 kuni 31. jaanuarini 2011 uuesti I samba riikliku pensionikava juurde, on õigus valida lesepensioni ja uue hüvitise – lese aastatoetuse (özvegyi járadék) – vahel. Lese aastatoetuse summa põhineb kogunenud staažil. Orvuhüvitis Orvuhüvitist makstakse kõikidele lastele, sealhulgas lastele, kes on sündinud varasemast abielust või kooselust ja kes on kasvanud samas leibkonnas kui abielus või koos elavad vanemad. Lapsendatul ei ole õigust bioloogilise vanema surma korral orvuhüvitisele, v.a kui lapse oli lapsendanud bioloogilise vanema abikaasa.

Juuli 2012 19


Orvuhüvitist makstakse ka surnud isiku õdedele-vendadele ning lastelastele, lastelastelastele ning lastelastelastelastele, kui nad elasid surnud isikuga samas leibkonnas ja perekonnas ei ole kedagi, kellel oleks nende kasvatamise kohustus või kes suudaks neid kasvatada. Vanemapension Vanemapensioni on õigus saada isikul, kelle surnud laps sai surma ajal vanadus- või invaliidsuspensioni või oli tal õigus seda saada, kui lapse surma ajal on vanem puudega või eakas (vähemalt 65-aastane) ja oli lapse viimase eluaasta jooksul valdavalt lapse ülapidamisel.

Mida hüvitised hõlmavad? Lesepension Ajutine lesepension määratakse tavaliselt 1 aastaks alates abikaasa surmakuupäevast (kuni 3 aastaks, kui lesk hoolitseb orvu eest). Selle perioodi lõppemisel muudetakse lesepension püsivaks, kui lesk on jõudnud pensioniikka, on puudega või peab ülal vähemalt kaht surnud abikaasa last (või üht puude või kroonilise haigusega last). Püsivat lesepensioni makstakse ka juhul, kui mis tahes mainitud olukorrast toimub 15 aasta jooksul alates abikaasa surmast, kui ta suri enne 1. märtsi 1993, või 10 aasta jooksul, kui ta suri pärast 28. veebruari 1993. Ajutine lesepension on 60% pensionist, mida sai või mida oleks saanud surnud isik. Püsiv lesepension on samuti 60%, kui lesk ei saa ise pensioni; kui lesk saab ise pensioni, on lesepension 30% lahkunu pensionist. Kui lesepensioni saab mitu isikut, tuleb see jagada nende vahel võrdsete osadena. Miinimumpension puudub. Orvuhüvitis Orvuhüvitist makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni või kuni ta on lõpetanud õpingud päevases õppes (kuni 25-aastaseks saamiseni). Kui lapsel tekib enne orvuhüvitise maksmise lõppu puue, on tal õigus saada orvuhüvitist kogu puude püsimise aja jooksul vanusest olenemata. Toetuse saamise õigus on lapsel, kelle vanem täitis enne surma tööstaaži, mis on vajalik lesepensioni saamiseks, või suri vanaduspensioni saajana. Orvuhüvitis on 30% surnud isiku pensionist (või 60%, kui surnud on mõlemad vanemad või kui leskvanem on puudega). Orvuhüvitise miinimumsumma on 24 250 forintit (85 eurot) (2010). Kui lapsel on õigus saada orvuhüvitist mõlema vanema surma korral, makstakse talle kahest pensionist suuremat. Vanemapension Vanemapensioni arvutatakse samamoodi nagu lesepensioni (60% või 30%). Kui vanemapensioni on õigus saada mitmel isikul, tuleb pension jagada nende vahel võrdselt. Miinimumpension puudub.

Juuli 2012 20


Toitjakaotushüvitiste taotlemine Pensione tuleb taotleda standardvormi kasutades. Ungari elanikud võivad taotluse esitada isiklikult, kirjaga või veebiportaali kaudu pensionite maksmise eest vastutavale direktoraadile. Taotlusvorme saab alla laadida veebilehelt http://www.onyf.gov.hu või võtta kõikidest pensionikindlustust haldavatest asutustest. Mujal kui Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna riigis alaliselt või ajutiselt elavad isikud peavad pensionitaotlused esitama pensionikindlustuse ja informaatika direktoraadile. Kui taotleja ei esita taotlust isiklikult, peab tema vormil olevat allkirja kinnitama notar, Ungari konsulaat või välisriigi kohalik omavalitsus.

Juuli 2012 21


VIII peatükk. Tööõnnetuste ja kutsehaiguste hüvitised Teie õigused tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitistele Ungari tervisekindlustusskeemi raames makstakse õnnetusjuhtumihüvitisi järgmistele isikutele: kindlustatud isikud ja nendega võrdsustatud isikud, üksikuna või ühendustesse koondunud füüsilisest isikust ettevõtjad, kes on täielikult pensionil või kes on pensionieas ja saavad toitjakaotuspensioni, ning pensionärid, kes kuuluvad ühistusse ja kes töötavad muu töölepingu alusel. Kindlustus katab kõik vigastused ja haigused, mis on tekkinud töö ajal, mis on seotud tööga või tekkinud tööle minnes või töölt tulles (tööõnnetused), samuti töö ohtlikkusest tingitud haigused ja terviseseisundi halvenemise (kutsehaigused). Kutsehaigused on haigused, mis on ametlikus kutsehaiguste loetelus. Kindlustus ei kata vigastusi ja haigusi, mis on tekkinud üksnes kannatanu enda tegevuse tulemusena. Töötajate ja tööandjate makstavad kohustusliku tervisekindlustuse osamaksed annavad kindlustatule õiguse saada õnnetuse korral ka järgmisi tervishoiuhüvitisi:  mitterahalised hüvitised tervishoiuteenustena;  rahalised hüvitised, nt õnnetusjuhtumihüvitised ja õnnetusjuhtumipension.

Mida hüvitised hõlmavad? Mitterahalised hüvitised Mitterahalised hüvitised on muu hulgas üldine arstiabi, ravimite, meditsiinivahendite ja ravikulude 100% hüvitamine ning haiguse või vigastusega seotud teatud tasuta hambaraviteenused. Peale nende on kindlustusega hõlmatud ka järgmised isikud: Ungari kodanikest täisajaga õpilased ja üliõpilased, kutsehariduse omandajad ja praktikandid, sotsiaalteraapia asutuse patsiendid, vangid, üldkasulikke töid tegevad vabatahtlikud ja ajutise tööloaga töötajad. Tööõnnetuse haigushüvitis Tööõnnetuse haigushüvitist (baleseti táppénz) makstakse isikutele, kes tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel jäävad töövõimetuks ning kes ei saa täita oma tööülesandeid ilma meditsiiniliste abivahendita või terviseseisundi tõttu. Hüvitise suurus on 100% sissetulekust (90%, kui õnnetus juhtus teel tööle või töölt). Hüvitist makstakse 1 aasta jooksul, kuid maksmise perioodi saab vajaduse korral pikendada aasta võrra. Tööõnnetuspension Tööõnnetuspensioni (baleseti járadék) makstakse isikutele, kelle töövõime on tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel vähenenud rohkem kui 13–15% võrra ning kellel ei ole õigust saada invaliidsuspensioni. Kui töövõimetus on kuni 25%, makstakse tööõnnetuspensioni 2 aastat, muul juhul kuni ajani, mil isik suudab taas töötada.

Juuli 2012 22


Tööõnnetuspensioni suurus sõltub töövõimetuse määrast ning see võib olla 8%, 10%, 15% või 30% kuu keskmisest sissetulekust. Tööõnnetuse invaliidsuspension Nimetatud toetusi ei maksta alates 1. jaanuarist 2012. „Invaliidsushüvitised“.Tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitiste taotlemine

Vt

peatükk

Hiljuti loodud heakskiidetud rehabilitatsiooniekspertide rühm hindab hoolikalt isiku meditsiini-, sotsiaal- ja tööhõiveseisundit. Hindamise põhjal otsustavad eksperdid, kui suur on tervisekahjustus, milline on isiku töövõime, kas rehabilitatsiooniga saab isikut aidata ning millised on rehabilitatsiooni suunad ja kestus. Hüvitisi tuleb taotleda standardvormi kasutades. Ungari elanikud võivad taotluse esitada isiklikult, kirjaga või veebiportaali kaudu igale tervisekindlustusega tegelevale asutusele. Taotlusvorme saab alla laadida veebilehelt http://www.onyf.gov.hu või võtta kõikidest pensionikindlustust haldavatest asutustest. Mujal kui Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna riigis alaliselt või ajutiselt elavad isikud peavad pensionitaotlused esitama Kesk-Ungari piirkondlikule pensionikindlustusametile. Kui taotleja ei esita taotlust isiklikult, peab tema vormil olevat allkirja kinnitama notar, Ungari konsulaat või välisriigi kohalik omavalitsus.

Juuli 2012 23


IX peatükk. Perehüvitised Teie õigused peretoetustele Ungari peretoetusteskeem koosneb järgmistest hüvitistest:  peretoetus  lapsehooldustoetus  lapsekasvatamistoetus  sünnitoetus  rasedus- ja sünnitushüvitis  lapsehooldustasu Esimest nelja hüvitist määrab ja maksab Ungari riigikassa selle piirkondlike harukontorite kaudu. Viimast kaht hüvitist maksab riiklik haigekassa selle piirkondlike harukontorite kaudu või maksavad neid ettevõtete sotsiaalkindlustusmakse osakonnad. Peretoetus Peretoetust makstakse kord kuus perekonna laste kasvatamis- ja hariduskulude katmiseks. Hüvitise saaja võib olla bioloogiline vanem, bioloogilise vanema abikaasa, lapsendaja, kasuvanem, praktikandi juhendaja, eestkostja või kes tahes muu isik, kelle hooldada on laps ajutiselt antud. Peretoetust võib taotleda koolikohustusliku või riiklikus õppeasutuses registreeritud lapse eest kuni lapse 20-aastaseks (eriharidusvajaduste korral kuni 23-aastaseks) saamiseni lapse kasvatamiskulude katteks, kui laps elab toetuse saaja juures. Kui laps puudub koolist põhjuseta teatud arv kordi, võidakse hüvitise maksmine peatada. Peretoetusi ei maksta üliõpilaste eest. Last, kes viibib perekonnast ajutiselt eemal õpingute tõttu mujal Ungaris või välisriigis või ravi tõttu, käsitatakse samuti perekonnas kasvatava lapsena. Lapsehooldustoetus Lapsehooldustoetust makstakse vanemale, kasuvanemale või eestkostjale tema leibkonnas elava lapse eest kuni lapse 3-aastaseks saamiseni, kaksikute korral kuni esimese kohustusliku kooliaasta lõpuni ja kroonilise haiguse või sügava puudega lapse eest kuni lapse 10-aastaseks saamiseni. Hüvitist võib maksta vanavanemale, kui laps on 1-aastane ning teda kasvatatakse ja tema eest hoolitsetakse vanemate kodus vanemate kirjalikul nõusolekul. Lapsehooldustoetust saav vanem ei või töötada kuni lapse 1-aastaseks saamiseni. Üle 1-aastase lapse vanem tohib töötada kuni 30 tundi nädalas või kauem, kui ta töötab kodus. Haige lapse vanem võib töötada ilma ajapiiranguta, kui laps on vanem kui 1 aasta. Üle 1-aastaste kaksikute vanem võib otsustada töötada täistööajaga ning sel juhul saab ta üksnes üldist lapsehooldustoetust. Kui ta otsustab töötada kuni 30 tundi nädalas, on tal õigus saada kaksikute eest suuremat toetust. Vanavanem ei tohi töötada kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Kui laps on üle 3-aastane, võib toetuse taotleja töötada kuni 30 tundi nädalas või ilma ajapiiranguta, kui ta töötab kodus.

Juuli 2012 24


Suurpere toetus Suurpere toetust makstakse vanemale, kasuvanemale või eestkostjale, kes kasvatab leibkonnas vähemalt 3 alaealist last. Toetust makstakse alates kõige noorema lapse 3aastaseks saamisest kuni tema 8-aastaseks saamiseni. Suurpere toetuse saaja võib töötada kuni 30 tundi nädalas (kui ta töötab kodus, siis piiranguteta). Lapsehooldustoetust ja suurpere toetust ei või saada samal ajal. Sünnitoetus ning rasedus- ja sünnitushüvitis Vt peatükk „Vanemahüvitised“. Lapsehooldustasu Tervisekindlustusskeemi raames kindlustatud vanem (ema või isa) võib saada lapsehooldustasu kuni lapse 2-aastaseks saamiseni. Tasu makstakse ühele vanemale pärast rasedus- ja sünnitushüvitise makseperioodi või sellega sama pikka perioodi. Lapsehooldustasu ei maksta järgmistel juhtudel:  kui lapsehooldustasu saaja saab mis tahes töötasu (v.a autoriõigustasu) või teeb tasustatavat tööd, mille jaoks on vaja pädevate asutuste luba;  kui lapsehooldustasu saaja saab puhkusel olles täispalka (kui ta saab palgast üksnes osa, makstakse lapsehooldustasu saamata jäänud palga ulatuses);  kui lapsehooldustasu saaja saab muid regulaarseid rahalisi hüvitisi (nt haigushüvitist, invaliiduspensioni, vanaduspensioni), millele on osutatud 1993. aasta III seaduses, milles käsitletakse sotsiaalkindlustushüvitisi ja nende haldamist;  kui lapsehooldustasu saaja ei saa kasvatada last enda leibkonnas ja laps on paigutatud ajutiselt hooldusperre või ajutiselt või pikaks ajaks kasvatusasutusse või paigutatud sotsiaalasutusse rohkem kui 30 päevaks;  kui lapsehooldustasu saaja laps käib päevahoiuasutuses (v.a lõimimis- ja rehabiliteerimisasutused);  kui lapsehooldustasu saaja on kinni peetud, eelvangistuses või vangis. Lapsehooldustasu on 70% keskmisest päevapalgast summas kuni 70% 2-kordsest miinimumpalgast.

Mida hüvitised hõlmavad? Peretoetus Peretoetuste igakuine summa on 2012. aastal järgmine:  1 lapsega perele 12 200 forintit (43 eurot)  1 lapsega üksikvanemaga perele 13 700 forintit (48 eurot)  2 lapsega perele 13 300 forintit (47 eurot) lapse kohta  2 lapsega üksikvanemaga perele 14 800 forintit (52 eurot) lapse kohta  vähemalt 3 lapsega perele 16 000 forintit (56 eurot) lapse kohta  vähemalt 3 lapsega üksikvanemaga perele 17 000 forintit (60 eurot) lapse kohta  kroonilise haiguse või raske puudega lapsega perele 23 000 forintit (81 eurot)

Juuli 2012 25


 üksikvanemaga kroonilise haiguse või raske puudega lapsega perele 25 900 forintit (91 eurot). Peretoetust makstakse kogu kuu kohta, olenemata taotluse esitamise ja hüvitise peatamise kuupäevast. Lapsehooldustoetus Igakuine lapsehooldustoetus võrdub sõltumata laste arvust vanaduspensioni alammääraga, välja arvatud kaksikute korral, mille puhul korrutatakse summa laste arvuga. Osalise kuu korral arvutatakse toetust kolmekümnendike kaupa. Suurpere toetus Suurpere toetus võrdub sõltumata laste arvust vanaduspensioni alammääraga. Osalise kuu korral arvutatakse toetust kolmekümnendike kaupa. Lapsehooldustasu Lapsehooldustasu on 70% eelmise aasta keskmisest brutopäevapalgast, ülemmääraga 70% 2-kordsest miinimumpalgast.

Peretoetuste taotlemine Peretoetuste eest vastutab inimressursside ministeerium (Emberi Erőforrások Minisztériuma). Peretoetusi makstakse põhimõtteliselt keskvalitsuse eelarvest ja haigekassast (Egészségbiztosítási Pénztár), tegelikke makseid haldavad Ungari riigikassa ja riiklik haigekassa. Hüvitiste saamiseks tuleb taotlus esitada Ungari riigikassale. Taotluste tüüpvorme saab piirkondlikest büroodest ja veebiaadressilt www.allamkincstar.gov.hu. Vormid on olemas ka inglise keeles. Teavet saab samuti ungarikeelsel infotelefonil +36-1-4522900.

Juuli 2012 26


X peatükk. Töötus Teie õigused töötushüvitistele Tööotsija on isik, kes on end registreerinud tööotsijana tööhõiveametis ning vastab õiguslikele ja muudele tingimustele, mis võimaldavad tal töötada (nt kui tal ei ole vaja tööluba); Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna kodanikke käsitatakse tööotsijatena ka siis, kui neil on vaja tööluba. Tööotsijaks ei saa olla päevaõppes õppiv õpilane ja üliõpilane ega isik, kellel on õigus saada vanaduspensioni, enne pensionikka jõudmist makstavaid toetusi (korhatár előtti ellátás) või muutunud töövõimega isikute toetusi (megváltozott munkaképességű személyek ellátásai) ning ta ei tohi saada muud töötasu, välja arvatud juhutöödest. Tööotsija peab tegema koostööd riikliku tööhõiveametiga. Tööotsija hüvitist makstakse tööotsijale, kes on töötanud töötuks jäämisele eelnenud 3 aasta jooksul vähemalt 360 päeva, iga 10 töötatud päeva eest makstakse 1 päev hüvitist. Hüvitise lühim periood on 36 päeva ja pikim 90 päeva. Tööotsija toetust võib maksta tööotsijale, kes oli töötuks jäämisele eelnenud 4 aasta jooksul kindlustatud vähemalt 200 päeva jooksul (vt punkt „Mida hüvitised hõlmavad?”).

Mida hüvitised hõlmavad? Töötushüvitisskeem koosneb aktiivsetest ja passiivsetest hüvitistest. Passiivsete töötoetuste raames võib taotleja saada tööturuteenuseid, tööturu- ja tööhõiveteavet, kutsenõustamist, kohaliku tööhõive nõuandeid ja tööpakkumisi. Tööotsija võib osaleda koolitustel ja oma ettevõtte asutamise programmides. Tööhõive toetamiseks on arvukalt toetusi tööandjatele, toetades näiteks töökohtade loomist ja säilitamist ning noorte ja puudega isikute tööhõivet. Aktiivne toetus koosneb tööotsija hüvitisest, mis on rahaline töötushüvitis, ja enne pensionikka jõudmist makstavast tööotsija toetusest. Füüsilisest isikust ettevõtjatele ei ole eraldi hüvitist ette nähtud, nad saavad samasugust tööotsija hüvitist nagu palgatöötajad. Tööotsija hüvitis Seaduse järgi makstakse tööotsija hüvitist maksimaalselt 90 päeva ja hüvitise suurus on 60% eelmisest keskmisest palgast, kuid summa pole suurem kui 100% miinimumpalk (93 000 forintit (326 eurot)). Tööotsija hüvitis arvutatakse töötuks jäämisele eelnenud kalendriaasta keskmise palga alusel. Kui tööotsija on töötanud mitme tööandja juures, arvutatakse hüvitis kõigilt tööandjailt saadud keskmise palga järgi. Kui tööotsija keskmist palka ei ole võimalik kindlaks määrata, arvutatakse tööotsija toetuse suurus tööotsija viimase tegevusvaldkonna või sarnase sektori riigi keskmise palga alusel. Tööotsija toetuse maksmine lõpetatakse: isiku enda soovil, kui ta kustutatakse registrist; kui saab vanaduspensioni, invaliidsuspensioni või tööõnnetuse invaliidsuspensioni, enne pensioniikka jõudmist makstava toetuse või muutunud töövõimega isikute toetuse õiguse; kui ta saab tulu muust tegevusest üle 90 päeva, välja arvatud hooajalise töö korral; kui ta nõustub osalema koolitusel, mille jooksul

Juuli 2012 27


talle makstakse kohustusliku miinimumpalgaga võrdset toetust; kui päevaõppes; kui tööotsija toetuse maksmise periood aegub; kui ta sureb.

ta

õpib

Enne pensioniikka jõudmist makstav tööotsija toetus Seaduse põhimõtte kohaselt ei tohi ükski tööturühm olla teistest ebasoodsamas olukorras. Enne pensioniikka jõudmist makstavat tööotsija toetust makstakse seega tööotsijale:  kes on saanud tööotsija hüvitist (álláskeresési járadék) vähemalt 45 päeva ning kelle toetuse maksmise periood lõpeb;  kes jõuab pensioniikka rohkem kui viie aasta jooksul või kolme aasta jooksul pärast tööotsija hüvitise maksmise lõppemist;  kes ei saa enne pensioniikka jõudmist makstavat toetust (korhatár előtti ellátás), relvastatud üksuse teenistuse toetust (szolgálati járandóság), balletiartistide eluaegset pensionit (balettművészeti életjáradék), laevurite üleminekupensionit (átmeneti bányászjáradék);  kellel on piisav pensioni osamaksete periood (tavaliselt 20 aastat). Õigusaktid sätestavad, et enne pensioniikka jõudmist makstavat tööotsija toetust makstakse kuni vanaduspensioniõiguse saamiseni. Kompensatsioon on 40% miinimumpalgast (37 200 forintit (130 eurot)) taotluse esitamise hetkel. Kui tööotsija toetuse arvutamise alus on sellest väiksem summa, võrdsustatakse toetus selle miinimumsummaga. Nimetatud tööotsija toetuse saajal on õigus töötada ajutiselt. Teisiti kui tööotsija hüvitise korral, ei mõjuta ajutise töö tasu töötushüvitiste maksmist. Tööotsija toetuse maksmise lõpetamise või peatamise ülejäänud eeskirjad sarnanevad üldiselt tööotsija hüvitise eeskirjadega.

Töötushüvitiste taotlemine Töötuks jäänud töötaja peab end registreerima riikliku tööhõiveameti kohalikus kontoris. Nad peavad deklareerima end tööotsijana, kes otsib aktiivselt tööd, ja tegema tööhõiveametiga koostööd. Lisateave: vt http://www.munka.hu.

Juuli 2012 28


XI peatükk. Toimetulekutoetused Teie õigused toimetulekutoetustele Ungaris on kolme liiki mitteosamakselisi erihüvitisi:  invaliidsuspension  mitteosamakseline vanaduspension  transporditoetus Samuti on olemas tööealiste isikute hüvitis. Invaliidsuspension toimetulekutoetusena Invaliidsuspensioni toimetulekutoetusena makstakse isikule, kes vastavalt ekspertarstide riikliku instituudi pädeva arstliku komisjoni arvamusele on enne 25aastaseks saamist täielikult töövõimetu ning kellel ei ole õnnetusjuhtumipensioni ega –toetuse õigust. Õigus sellele hüvitisele tekib taotleja 18-aastaseks saamise kuu 1. päeval. Hüvitisele puudub õigus isikul, kes on paigutatud tasuta hoolekandeasutusse. Mitteosamakseline vanaduspension Vanadustoetusele toimetulekuks:

on

õigus

järgmistel

eakatel,

kelle

sissetulekust

ei

piisa

 vähemalt 62-aastane või ametlikus pensionieas isik, kes elab koos abikaasa või elukaaslasega, kui nende ühine igakuine netosissetulek on kuni 160% minimaalsest vanaduspensionist;  üksi elav vähemalt 62-aastane või vanaduspensioni õigusega, kuid alla 75-aastane isik, kelle kuusissetulek on kuni 95% minimaalsest vanaduspensionist;  üksi elav vähemalt 75-aastane isik, kelle kuusissetulek on alla 130% minimaalsest vanaduspensionist. Pensioni summa oleneb sellest, mis kategooriasse neist kolmest isik kuulub. Vanadustoetust ei tohi määrata ega maksta, kui isik on vahi all või vangis, elab üle 3 aasta välisriigis või ta on Euroopa Liidu kodanik, kelle elamisluba on aegunud või tühistatud. Transporditoetus Transporditoetuse eesmärk on hüvitada täiendavad transpordikulud, mida kannavad oluliselt piiratud liikumisvõimega isikud. Transporditoetust ei saa oluliselt piiratud liikumisvõimega isik, kes saab invaliidsustoetust. Tööealiste isikute hüvitis Hüvitise eesmärk on tagada minimaalne elatustase tööealistele isikutele (18 aasta vanusest kuni pensionieani), kes ei tööta ega õpi ja kes on toimetulekuraskustes.

Juuli 2012 29


Mida hüvitised hõlmavad? Invaliidsuspension toimetulekutoetusena Invaliidsuspension toimetulekutoetusena on 33 330 forintit (117 eurot) kuus. Mitteosamakseline vanaduspension Kui isik ei ela üksi, on pensioni suurus 80% ametlikust minimaalsest vanaduspensionist, teise kategooria isikute (vanus 62–75 a ja elavad üksi) pension on 95% miinimumpensionist ja kolmanda kategooria isikute (vanus üle 75 a ja elavad üksi) pension on 130% miinimumpensionist. Pensioni saaja võib töötada, kui töötasu on alla 40% minimaalsest vanaduspensionist. Transporditoetus Transporditoetuse summa saadakse hüvitise põhisumma korrutamisel isikukategooria teguriga. Põhitoetus on 7000 forintit (25 eurot) aastas ning sellisel juhul on tegur 1. Õppiva või töötava 1–62-aastase isiku korral on tegur 3,5. Kui oluliselt piiratud liikumisvõimega isik kasvatab alaealisi lapsi, on tal õigus saada ka toetuselisa 50% põhitoetusest. Kui samas leibkonnas on mitu oluliselt piiratud liikumisvõimega isikut, kes kasvatavad lapsi, on neil kõigil laste arvust sõltumata õigus saada toetuselisa. Aastal, mil toimus liikumisvõimet piiranud sündmus, arvutatakse toetussumma proportsionaalselt, alates taotlusele järgneva kuu 1. päevast. Tööealiste isikute hüvitis Makstakse kaht liiki rahalisi hüvitisi: regulaarset sotsiaaltoetust ja palga asendustoetust. Regulaarse sotsiaaltoetuse suurus sõltub perekonna suurusest, koosseisust ja sissetulekust. Palga asendustoetus on kindla suurusega.

Toimetulekutoetuste taotlemine Sotsiaalabi süsteemi haldavad ja sotsiaaltoetusi määravad kohalikud omavalitsused. Invaliidsuspensioni määrab kohalik sotsiaalkindlustusamet ja maksab pensioniamet. Toetuste õigust hindab kohalik omavalitsus. Taotleja peab täitma taotlusvormi ja lisama dokumendid perekonna sissetuleku kohta (tööealiste isikute hüvitise (aktiv korúak ellátása) korral ka perekonna kinnisvara kohta). Teatud tingimuste korral on vaja esitada ka muid dokumente, nt tervise halvenemist tõendav dokument või tööhõiveameti tõend tööotsija hüvitise (álláskeresési járadék) saamise õiguse lõppemise kohta. Kohalik omavalitsus peab tegema taotluse kohta otsuse 22 tööpäeva jooksul, mis tähtaega võib pikendada veel 22 tööpäeva võrra.

Juuli 2012 30


XII peatükk. Pikaajaline hooldus Teie õigused pikaajalisele hooldusele Sotsiaalteenuseid osutatakse hooldusvajadusega isikutele. Inimeste vajadused on mitmesugused ja seetõttu erinevad ka hooldusteenuste liigid. Eakate pikaajalise hoolduse teenused Neid teenuseid osutatakse  isiku hooldusvajaduse alusel;  kui isik vajab hooldust alla 4 tunni päevas, pakutakse talle ainult koduhooldust;  kui isik vajab hooldust üle 4 tunni päevas, pakutakse talle hooldust vanadekodus. Puudega isikute pikaajalise hoolduse teenused Isikul peab olema mõni järgmine terviseseisund:  teatud puudeliigid;  isik on pime või tal on raske nägemispuue;  isik on kurt või tal on raske kuulmispuue;  vaimne puue, mis ilmnes sündimisel või enne 14-aastaseks saamist;  raske füüsiline ja/või funktsionaalne puue, mille tõttu isik vajab teise isiku abi. Pikaajalise hoolduse teenused isikutele ning kodututele

psühhiaatriapatsientidele

ja

sõltuvusega

Nende teenuste saamiseks peab isikul olema suur hooldusvajadus (isik ei suuda teha argitoiminguid). Hooldustasu Hooldustasu makstakse isikutele, kes pikka aega hooldavad puudega või alla 18aastasi ja püsivalt haigeid pereliikmeid.

Mida hüvitised hõlmavad? Pikaajalist hooldust ei ole konkreetselt määratletud, samuti puudub eraldi pikaajalise hoolduse süsteem. Pikaajalise hoolduse teenuseid osutatakse tervishoiu- ja sotsiaalteenuste süsteemi raames. Pikaajalise hoolduse teenused põhinevad sotsiaalabil ja neid rahastatakse riigieelarvest. Pakutakse nii rahalisi kui ka mitterahalisi hüvitisi. Hooldustasu Raske puudega isikute korral on toetuse summa 100% miinimumpensionist (intensiivset hooldust vajavate raske puudega isikute korral 130%).

Juuli 2012 31


Pikaajalise hoolduse taotlemine Pikaajalise hoolduse teenuste korral tagavad personaalse sotsiaalhoolekande (sotsiaalteenused) riik ja kohalikud omavalitsused vastavalt sotsiaalseadusele. Teenuseid korraldavad kohalikud omavalitsused. Peale nende võivad teenuseid osutada ka vabaühendused ja kirikud, kuid nende teenuste osutamise kohustus on ainult kohalikel omavalitsustel. Personaalse sotsiaalhoolekande (sotsiaalteenuste) vajadust koduhooldusena ja vanadekodudes tuleb üksikasjalikult hinnata. Regulaarseid kordushindamisi ei ole vaja teha, kui isik sõltub abist. Regulaarseid kordushindamisi tuleb teha puudega isikutele, psühhiaatriapatsientidele ja sõltuvusega isikutele ning kodututele osutatavate pikaajalise hoolduse teenuste korral. Teenuste kasutajate olukorda kontrollitakse ja hinnatakse iga 5 aasta järel, et tuvastada isiku tegelik olukord või terviseseisund ja koostada järgmiseks 5 aastaks isikliku arengu kava või seda kava muuta. (Kui isiku seisund ei nõua hooldust, peab ta hooldusasutusest lahkuma.) Kehtestatud on kogu riigis kasutatav hindamisskaala. Hindamisel võetakse arvesse isiku argitegevust ning sotsiaal- ja tervishoiuvajadusi. Hüvitised sõltuvad sissetulekutest. Põhireegel on, et hooldusteenuse saaja peab teenuse eest maksma. Teenust osutatakse siiski tasuta, kui isikul (ja tema sugulasel, kes oleks kohustatud ja suuteline abisaajat toetama ja hooldama) sissetulek puudub.

Juuli 2012 32


Lisa. Asutuste kontaktandmed ja veebilehed Mitut Euroopa Liidu riiki käsitlevate sotsiaalkindlustusküsimuste korral võite otsida kontaktasutust Euroopa Komisjoni hallatavast sotsiaalkindlustusasutuste kataloogist, mis on aadressil http://ec.europa.eu/social-security-directory. Teabepäringud selle kohta, kuidas mõjutab mitmes kindlustusstaaž hüvitisi, tuleb saata järgmistele asutustele:

liikmesriigis

Inimressursside ministeerium Emberi Erőforrások Minisztériuma Arany János utca 6-8 1051 Budapest http://www.kormany.hu/hu/emberi-eroforrasok-miniszteriuma http://www.kormany.hu/en/ministry-of-human-resources Majandusministeerium Nemzetgazdasági Minisztérium Honvéd utca 13-15 1054 Budapest 1373 Budapest, Pf. 609. http://www.ngm.gov.hu www.kormany.hu/en/ministry-for-national-economy Riiklik haigekassa Országos Egészségbiztosítási Pénztár, OEP Váci út 73/a 1139 Budapest http://www.oep.hu Riikliku pensionikindlustuse keskasutus Országos Nyugdíjbiztosítási Főigazgatóság, ONYF Visegrádi u. 49 1132 Budapest http://www.onyf.hu Riiklik tööhõiveamet Nemzeti Munkaügyi Hivatal Kálvária tér 7 1089 Budapest http://www.munka.hu Ungari statistikaamet Központi Statisztikai Hivatal, KSH Keleti Károly u. 5-7 1024 Budapest www.ksh.hu

Juuli 2012 33

omandatud


Ungari riigikassa Magyar Államkincstár Hold u. 4. 1054 Budapest http://www.allamkincstar.gov.hu Ungari finantsasutuste järelevalveamet Pénzügyi Szervezetek Állami Felügyelete Krisztina krt. 39 1013 Budapest http://www.pszaf.hu

Juuli 2012 34

Sotsiaalkindlustusõigused. Ungari

Recommend Documents